Mida näitavad ettevõtjatega tehtud isiksusetestid (uued leiud)?

Aasta tagasi tegime kokkuvõtte empiirilisest uurimusest, kus olid fookuses palgaliste tippjuhtide ja ettevõtjate erinevused nende isiksuseprofiilides.

Selle põneva teema jätkuks resümeeriks hiljuti ajakirjas Psychology Today ilmunud Northwesterni ülikooli analoogse uurimuse (vahe)tulemusi. Siin palgalisi tippjuhte ettevõtjatega ei võrreldud, vaid uuriti tulemusi ettevõtjate valimi sees. Tõe huvides peab mainima, et tegemist ei ole lõplike tulemustega – andmeid veel kogutakse. Esimesed kontuurid on aga juba üsna huvitavad. Ka sel korral on ettevõtjatel palutud täita Hogan Personality Inventory tööalase isiksuse test. Hogani tööriistu kasutab tänaseks ca 75% Fortune 500 ettevõtetest. Aastast 2010 on nad olnud personalivalikute tegemisel kasutusel ka Arista ning täna Adera Executive Search´is.

Northwesterni ülikooli uurimuse valimisse pääsesid inimesed, kes on olnud ettevõtete (kaas)asutajateks, kasvatanud ettevõtete müügitulu miljonitesse dollaritesse. Arvestatav osa valimis olijatest on viinud oma ettevõtte kas börsile või teinud sellest eduka exit´i.

Mida leiti?

Kolm leidu, millest kaks on üsna ootuspärased ja kolmas üllatav. Edukatele ettevõtjatele on omased nii kõrge ambitsioonikus (Ambition) kui ka kõrge seltsivus (Sociability). Ambitsioonikus on seotud liidrirolli võtmise, initsiatiivikuse, kõrgete eesmärkide seadmise, võistluslikkuse, enesekindluse ja energilisusega. Muuseas, ambitsioonikus on empiiriliselt seotud töösooritusega väga mitmetes ametiklastrites: juhid, müük, professionaalid ja spetsialistid. Seltsivus (sarnane ekstravertsusega viiefaktorilises isiksusekäsitluses) on seotud suhtlemisaktiivsusega. Kõrge seltsivuse skooriga inimestele meeldib lävida teiste inimestega, nad on avatud ja saavad energiat sotsiaalsetest interaktsioonidest. Kõrged skoorid mõlemal skaalal toetavad ettevõtjaid kiire tempoga võistluslikes töökeskkondades, kus edu sõltub suhtlemisülesannete lahendamisest (esinemised, kohtumised investoritega, kliendiportfelli kasvatamine, tööalase võrgustiku loomine jne).

Üllatav oli edukate ettevõtjate madal skoor meelekindluse (Prudence) skaalal. Seda leidu on intuitiivselt keeruline esimese hooga mõista. Meelekindlus on seotud kohusetunde, reeglite järgimise, sisemise struktureerituse ja võimega seista vastu kiusatustele. Autorid tõlgendavad leide järgmiselt: ettevõtjad võtavad riske, on spontaansed, mõtlevad raamidest välja, teevad vajadusel kiirelt plaanidesse muudatusi ja on sageli halvasti juhitavad. Meelekindluse skaala madalad skoorid on seotud loovusega.

Lisaks on kahe isiksusetesti skaalal (emotsionaalne stabiilsus (Adjustment) ja suhtlemistundlikkus (Interpersonal Sensitivity)) leitud edukate ettevõtjate vastustes väga suuri varieeruvusi, millest võiks järeldada, et osa vastajatest on toetunud oma töös madalate skooridega kaasnevatele tugevustele, teised kõrgete skooridega seotud tugevustele. Mida see tähendab?

Suhtlemistundlikkus mõõdab inimese empaatilisust, soojust, abivalmidust ja taktitunnet. See on omadus, mis on empiiriliselt seotud juhtide võimega luua ja juhtida edukaid meeskondi (lisaks ambitsioonikusele). Madalat skooride tugevusteks on aga võime langetada raskeid otsuseid, otsekohesus, direktiivsus ja konkreetsus. Teatud keskkondades (mugavustsoonide lammutamine, ettevõtete ümberpööramised, saneerimised jne) võivad sellise profiiliga juhid olla väga efektiivsed.

Emotsionaalne stabiilsus on seotud sisemise ärevustasemega. Kõrged skoorid viitavad inimese rahulikkusele: ei närveeri, säilitab konfliktiolukorras külma pead. Madalate skooridega seotud tugevused: muretseb töökvaliteedi pärast, on avatud tagasisidele, tunnistab vigu. Uurijad pakkusid, et madala emotsionaalse stabiilsusega ettevõtjad võivad olla teatud keskkonnas efektiivsed: nt kõrge tundlikkus kriitika suhtes, mis sunnib kiirelt tegelema teenuse/tootekvaliteedi probleemidega. Seega suuresti on nende kahe baasilise isiksusejoone puhul kõik sõltunud töökeskkonnast ja väljakutsetest: teatud oludes on ühed efektiivsemad kui teised.

Minu jaoks oleks muidugi olnud huvitav teada, kas ettevõtjatel olid tööl ka palgalised tegevjuhid või täitsid nad paralleelselt ise juhi rolli.

Hindamismetoodika arendaja Hogan Assessment Systems on lähtunud nn joonte paradigmast, mis ütleb, et eksisteerivad baasilised isiksusejooned, mis on ajas üsna stabiilsed ning suures osas kujundatud pärilikkuse ja varajase lastetoa poolt. Neid on keeruline ümberprogrammeerida: arendada ja muuta saame pigem oma oskusi ja teadmisi ning reguleerida käitumist.