Juhi tumedad küljed: Gurude karisma ja sektiliikmete ajupesu

Selle aasta kevadel vapustas maailma Keenia ühes rannikulinnas asetleidnud massienesetapp. Politsei teatas, et oli Malindi lähistel väljakaevanud 21 surnukeha. Uurimise käigus selgus, et tegemist oli ususekti liikmetega, mille juht oli veennud neid religioossetel eesmärkidel end surnuks näljutama. Väljakaevatute hulgas oli ka lapsi.

Paraku pole tegemist ühekordse taolise tragöödiaga. Laiemale avalikkusele on teada mitmeid sarnaseid juhtumeid ajaloost (Jonestown´i tragöödia Gujaanas, Aum Shinrikyo sariinirünnak Tokyos, Heaven´s Gate´i massienesetapp USA´s jpt). Mitte kõik sektid ei lõpeta loomulikult suure pauguga ning paradoksaalsel kombel võib piir, kust alates organisatsioonist saab sekt, olla üsna hägune. Sellele on viidanud ka paljude aegumatute äriraamatute autor Jim Collins, kes oma raamatus “Loodud kestma” on uurinud mitmete edukate ettevõtete organisatsioonikultuure ja on nii mõndagi neist poolnaljaga kutsunud sektilaadseteks. Uurijad on siiski püüdnud tõmmata piiri, et eristada sekte fanaatilistest organisatsioonidest. Sellest konkreetsemalt allpool.

Mis paneb inimesi sektidega liituma ning kes on juhid, kellel on õnnestunud arvestataval hulgal inimesi hullutada (mõnikord ka enda egoistlike ja vildakate vajaduste rahuldamiseks)? Allpool toodud mõtted tuginevad suuresti Briti psühholoogi Adrian Furnham´i töödele, kes on uurinud sektide kujunemist ning nende liikmete psühholoogilisi profiile, ning USA juhtimispsühholoogi Robert Hogan´i destruktiivse isiksuse käsitlusele.

Alustuseks olgu öeldud, et mitte kõik sektid pole ususektid. On neid, mille väljahõigatud eesmärgiks on muuta olemasolevat ühiskonnakorraldust või toetada liikmete vaimset arengut.

Sekti jaoks on iga tema liige oluline ressurss ning selle tõttu tuleb muuta lahkumine inimese jaoks võimalikult ebamugavaks, ideaalis võimatuks. Oluline on programmeerida teda sekti jaoks sobivas suunas mõtlema ja muuta sekt, selle kaasliikmed ja ideoloogia oluliseks osaks liikme identiteedist.

Mõned näited “tööriistadest”, mida sektid uusliikmete programmeerimisel kasutavad:

• Mõningatel juhtudel saavad liikmed endale uue nime
• Uued riided ja rituaalid, mis liikme igapäevaelu hakkavad olulisel määral sisustama
• Pikad tööpäevad ennekõike sekti hüvanguks, sekti rahaline toetamine
• Aktsepteeritud tekstide lugemine
• Teatud inimestest teatud moel rääkimine
• Teistest sektiliikmetest sõltuvuse tekitamine
• Ajapikku varasemast elust pärit suhete katkestamine
• Sektist lahkumise muutmine sisuliselt võimatuks või väga raskeks

Sekti jaoks on oluline, et uus liige võtaks endale sekti ees mõne aja möödudes vabatahtlikult mõne väiksemat sorti kohustuse. Ajapikku inimese seotust sektiga suurendatakse ning ta hakkab enda jaoks ratsionaliseerima kõike sektis toimuvat. Kui oled vabatahtlikult võtnud endale kohustusi ja rolle, siis on raske endale hiljem tunnistada eksimusi ja valesid valikuid. Psühholoog Robert Cialdini on sellest lihtsast manipuleerimistehnikast rääkinud lähemalt oma “Mõjustamise psühholoogia” raamatus.

Inimesed, kellel on risk jääda sektidesse lõksu

Sektidega võivad liituda erineva haridustaseme ja sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed. Sektid pakuvad sageli inimestele turvatunnet ja organiseerivad nende elu (toit tuleb kell kaks ja ühistegevuse talgud on laupäeviti). Selline keskkond sobib hästi inimestele, kellel on kõrgenenud sisemine ärevustase ja madalam määramatusetaluvus. Sektide ohvriks langevad kergemini inimesed, kes ei ole maailma ja ümbritseva osas ülemäära uudishimulikud: nad ei esita endale küsimusi, miks mingid asjad on nii ja mitte teistmoodi. Karakterilt on nad ka oluliste otsuste langetamisel kartlikud. Samas on neil loomuomaselt lihtne minna kaasa kõikvõimalike ekstsentriliste teooriate ja ideedega. Furnham on täheldanud mitmetel liikmetel varjatud viha ja paranoilisust ümbritseva elu ja elukorralduse vastu. Kuna sektiliidritel on vaenlasi või miski/keegi, millele nad vastanduvad, siis pakutakse liikmetele võimalust oma viha kanaliseerida.

Sektiliidrite sõnum oma liikmetele on lihtne: meie armastame sind, toome su ellu turvatunnet ja tähendusi; kui sa lahkud, siis su elu laguneb. Võimalus väärikalt lahkuda ilma sanktsioonide ja häbita on Furnham´i järgi üks olulistest erinevustest sektide ja Collins´i mainitud sektilaadsete organisatsioonide vahel. Teiseks oluliseks erinevuseks on loomulikult juhid: sektides mõtlevad juhid päeva lõpus ainult enda heaolule (kuigi väidavad vastupidist) ning liikmetega manipuleeritakse enda vajaduste rahuldamise eesmärgil. Collins jällegi leidis, et edukates ja jätkusuutlikes organisatsioonides olid fookuses visioon, missioon ja põhiväärtused ning mitte juhi isik.

Sektis on enamasti keegi, kes täidab värbaja rolli. Värbajatel on hea vaist sobiva psühholoogilise profiiliga liikmekandidaatide tuvastamiseks. Üldiselt on neil klassikalise müügiinimese isiksuseprofiil: loomuomaselt karismaatilised ja mõjusad natuurid, kes tulevad hästi toime ka eitavate vastustega. Tüüpiliselt on värbajad saanud uute liikmete meelitamiseks väljaõppe.

Karismaatilise sektijuhi hukutab lõpuks tema ahnus

Sektide asutajad ja liidrid alustavad sageli suurte ideede ja pühendumisega. Neil on meeletu eneseusk, väga hea eneseväljendusoskus ja võime inimesi võluda. Nad oskavad tõmmata ja hoida endal teiste tähelepanu. Arvatavalt saaksid sektijuhid Hogan´i isiksuslike riskide testis (Hogan Development Survey, tutvu testiga SIIN) kõrgeid skoore skaaladel, mida me Aderas kutsume karisma klastriks. Sellise profiiliga juhtidele on omane sarm ja võime teisi veenda, aga oma halvimatel päevadel või mugavustsooni langedes on neil risk muutuda enesekeskseteks, manipulatiivseteks ja hoolimatuteks.

Üllataval kombel tulevad mitmed liidrid tagasihoidlikest oludest. Mõnel võib minevikust olla ka kriminaalne taust. Paljud alustavad ideoloogidena. Selle varjus areneb vaikselt välja pragmaatiline vaade organisatsioonile ja selle liikmetele. Isikukultuse mõjul süveneb nartsissism ning kasvab kiusatus oma rolli enda huvides ära kasutada. Paradoksaalsel kombel võivad samad omadused, mis aitasid omal ajal sekti luua ja juhtida, olla muutunud oludes selle allakäigu põhjuseks.